Zimbalwa iimveliso ezifumene umdla omkhulu kunye nodumo olufana nolweemveliso ezithobekileyoingubo enobunzimaKwiminyaka embalwa edlulileyo. Ngenxa yoyilo lwayo olukhethekileyo, olucingelwa ukuba luzalisa umzimba womntu ngeekhemikhali ezibangela ukuziva kamnandi ezifana ne-serotonin kunye ne-dopamine, le ngubo inzima iba sisixhobo esithandwa kakhulu sokunceda ukulawula uxinzelelo kunye nokufezekisa ubuthongo obuhle ebusuku. Kodwa kukho iqela elinye ngokukodwa elinokuthi lishiywe ngaphandle kolu hlobo luqhubekayo: abantu abadala.
Abantu abadala badla ngokujongana nemingeni yempilo eyahlukileyo njengoko bengena "kwiminyaka yegolide" - ukusuka ekuwohlokeni komgangatho wokulala ukuya ekuwohlokeni kwempilo yengqondo kunye nokusebenza kwengqondo. Nangona ezinye iimeko zempilo zibangela ukungonwabi okuncinci kuphela, ezinye zinokuba buthathaka kakhulu kwaye zinciphise kakhulu umgangatho wobomi bomntu. Iingubo ezinesisindo zinokunceda ukubonelela ngoncedo ngaphandle kokongeza kwiibhokisi zeepilisi zabantu abalupheleyo abasele bekhulile.
Makhe sijonge ngokusondeleyo ezinye zezibonelelo ezininzi zeiingubo ezindekubantu abadala.
1. Iphucula Ukulala
Okukhona sikhula, kokukhona kunzima ukulala kakuhle ebusuku. Enyanisweni, uphando lubonisa ukuba abantu abadala bachitha ixesha elincinci ebuthongweni obunzulu nasebuthongweni be-REM kunabantu abancinci, kwaye bathatha ixesha elide ukulala. Oku kuncipha okuthe ngcembe kobuthongo obunzulu kuyingxaki ngakumbi njengoko ubuthongo obunzulu buqhubeka xa ingqondo yethu isusa iiproteni ezinobuthi ezonyusa umngcipheko wezifo ze-neurodegenerative ezifana ne-Alzheimer's.Iingubo ezinobunzimaivuselela ukuveliswa kwe-melatonin (i-hormone yokulala) kwaye yehlise i-hormone yoxinzelelo oluphambili emzimbeni (i-cortisol), enokunceda abantu abadala ukuba balale ngokukhawuleza kwaye bafikelele ebuthongweni obunzulu.
2. Yehlisa uxinzelelo kunye nexhala
Ngokuchasene nenkolelo eqhelekileyo, uxinzelelo kunye nexhala azipheli ngomlingo xa uthatha umhlala-phantsi. Iingxaki zokuxhalaba zixhaphakile phakathi kwabantu abadala, zichaphazela i-10 ukuya kwi-20 ekhulwini labantu abadala. Abantu abadala abaninzi baxhalabile ngeendleko zokuphila, impilo yabo ewohlokayo, ukulahlekelwa yinkululeko kunye nokufa, phakathi kwezinye izinto.
Iingubo ezinobunzimalunyango oluhle kakhulu oluhambelana neengxaki zokuxhalaba kunye noxinzelelo olungalawulekiyo. Uxinzelelo oluvela kwingubo eneesisindo luvuselela inkqubo yomzimba ye-parasympathetic nervous system (PNS), enye yezigaba ezibini eziphambili zenkqubo ye-autonomic nervous. Xa le nkqubo isebenza, ukuphefumla kwakho kunye nesantya sentliziyo yakho siyehla, okuvumela umzimba wakho ukuba ungene kwimeko yokuzola enzulu. Ngokusisiseko iyawuchitha umsebenzi wenkqubo ye-sympathetic nervous system, elilicandelo elinoxanduva lokuphendula emva kwemeko yoxinzelelo.
3. Ikhulula Iimpawu zoxinzelelo
Ngenxa yokukwazi kwazo ukulinganisa iimvakalelo zokubanjwa okanye ukugonwa, kulula ukubona indlela ingubo ende enokubanceda ngayo abantu abadala ukuba bajongane neempawu zokudakumba. Iingubo ezinde zisigquma ngekofu ethozamileyo, zisenza sizive sikhuselekile. Kwinqanaba lesayensi, iingubo ezinde zikhuthaza ukuveliswa kweekhemikhali ezikhuthaza iimvakalelo ezifana ne-serotonin kunye ne-dopamine, zisenza sizive sonwabile kwaye sanelisekile.
4. Yehlisa Iintlungu Ezingapheliyo
Njengoko sikhula, umngcipheko wethu wokuba neemeko zempilo ezinokubangela iintlungu ezingapheliyo uyanda. Ezinye zezona zinto zixhaphakileyo ezibangela iintlungu ezingapheliyo phakathi kwabantu abadala ziquka i-osteoarthritis, i-rheumatoid arthritis kunye ne-fibromyalgia. Iingubo ezinesisindo zibonise ithemba elikhulu njengonyango olungelulo unyango lweentlungu ezingapheliyo. Kwisifundo sika-2021 esapapashwa kwiJournal of Pain, abaphandi bafumanise ukuba ukusetyenziswa kweengubo ezinesisindo kunxulunyaniswa nokuncipha kokuqonda iintlungu phakathi kwezigulana ezineentlungu ezingapheliyo.
5. Ayiphazamisi Amayeza
Mhlawumbi enye yezona ngenelo zingananzwayo zeengubo ezixineneyo kubantu abadala kukukwazi kwazo ukubonelela ngoncedo ngaphandle kokuphazamisana namayeza. Ukusetyenziswa ngaxeshanye kwamayeza amaninzi - okwaziwa ngokuba yi-polypharmacy - kuqhelekile kubantu abadala kwaye kuza nomngcipheko ophezulu weziphumo ezibi zempilo ngenxa yokusebenzisana namayeza. Iingubo ezixineneyo aziphazamisi amayeza akhoyo, nto leyo ebonelela ngendlela enobungozi obuphantsi kubantu abadala yokufumana ukukhululeka kwiimeko ezithile zempilo.
Ukukhetha Iimveliso Ezinobunzima Obungcono Kwabantu Abadala
Iingubo ezinobunzimangoku ziyafumaneka ngeendlela ezahlukeneyo kunye noyilo, ukusuka kwiingubo ezinkulu ezilukiweyo ezidibana kakuhle nomhlobiso wakho ukuya kwiingubo ezipholileyo ezikunceda ungabi nambitheka xa ulele. Zikwafumaneka ngobunzima nobukhulu obahlukeneyo, ukusuka kwiikhilogram ezintlanu ukuya kwezingama-30.
Xa ukhetha ingubo enesikali somntu omdala, gcina ukhuseleko luphambili engqondweni. Nangona iingubo ezisisikali somntu omdala zihlala zikhuselekile kubantu abadala, zinokuba yingozi yokufuthaniseka kubantu abadala ababuthathaka nabagulayo. Ukuba ukhathazekile malunga nokuba isalamane sakho esikhulileyo sivaleleke phantsi kwengubo enesikali somntu omdala, cinga ngokukhetha ingubo enesikali somntu omdala okanye imaski yamehlo ethomalalisayo.
Ukuqukumbela
Ngaba ngoku ucinga ngokufumanaingubo enobunzimaNgaba ungumntu omthandayo osele ekhulile? Zama! Iingubo ezinde azipheleli nje ekubeni zizipho ezintle kwizalamane ezikhulileyo, kodwa neenzuzo ezizibonelelayo zininzi. Thenga yonke ingqokelela yeiimveliso ezilinganisiweyokwiiGravity Blankets kwaye unike umntu omdala ebomini bakho isipho sokulala ngcono namhlanje.
Ixesha lokuthumela: Disemba-29-2022
